esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Go blue. Lastesaated.




Liitusime Netflixi DVD-laenutusega, mis tähendab, et tegime nende kodulehele soovinimekirja ning nüüd nad saadavad meile muudkui kahekaupa filme. Kui ära vaatame, saadame tagasi ning nad panevad uued teele. Scott oli väga häiritud teadmisest, et ma polnud kunagi Võlur Ozi näinud. Selle nördimuse tulemusena oli nimetatud film meil eile postkastis ning lükkasime õhtul kohe ka DVD mängijasse. Kes peale minu seda veel näinud pole, aga 80datel üles kasvas ning tolleaegsetest lastesaadetest puudust tunneb, siis teadke, et Võlur Oz on justkui rusikas silmaauku! Igal juhul on nüüd Scott mõnevõrra häiritud sellest, et nimetatud filmiklassika mulle suuremat muljet ei avaldanud.

Kurtsin siin alles, et ei leia siin riigis omale teksaseid. Nüüd leidsin. Kaks paari lausa! Aga ma ei oska hetkel öelda, mitu paari ma läbi proovisin ja Amazoni tagasi saatsin.

Täna oli plaanis veeta laisk pühapäev ning lund vaid läbi akna vaadata. Aga siis vaatasime ilmatedet, mis ütles, et Ann Arboris on 5 kraadi sooja ning panime autole hääled sisse, et lähedalasuvate järve ääres väike jalutuskäik teha. Ja rannailma nautida. Suvest oli mul meeles, et see võttis vast nii pool tundi kuni 45 minutit. Poole tee peal oli selge, et meie telefonid ajasid jama või on meil suund Alaskale, sest auto termomeeter kinnitas miinuskraade. Aga ka suurem miinus pole takistuseks saanud ning lõppude lõpuks oli meil vaid väike jalutuskäik plaanis. Ca tund aega hiljem olime veendunud, et kuskilt põõsavahelt meil valesti ära keeratud sai, sest nii pikka matka me suvest ei mäletanud. Veel pool tundi hiljem hakkas juba kergelt jahe. Või külm. Aga kuna siis jõudsime just järgmisse vaheajapunkti, kus oli väljas ka väike skeem, mis kinnitas, et enam pole palju jäänud, siis raja lõpus olev valgus soojendas vahepeal külmuma hakanud liikmed uuesti üles. Ja juba poole tunni pärast saime autosse istuda ning koju tagasi sõita. Kuna mul oli lõuna vahele jäänud, siis tuli langetada otsus, kas enne süüa ja siis mullivanni minna või vastupidi või teha ühte teises.

Go blue. 20.




Piltidel on järjekorras ülevalt alla: esmaspäev, neljapäev ja reede.

Peale mitmenädalast külmalainet läks teisipäevast sulaks, neljapäeval oli täiesti troopika oma 13 kraadiga ning reedel toimus 20-kraadiline kukkumine -7 peale. Iguaane puude otsast siiski ei sadanud ning kuuldavasti ei ole ka ükski kilpkonn ega hai Michigani järves sel nädalavahetusel oma eluga hüvasti jätnud.

Go blue. Calvin Kleini uus disainer.




Ostsin sügisel TJ Maxxist CK mütsi ja mõnda aega hiljem tellisin Aliexpressist korraliku tuti. In no time oli tutt kahe kuuga postkastis ning viis minutit hiljem see Calvini nobedate näppude poolt mütsile kinnitatud kahtlane tuust korraliku tuti vastu välja vahetatud. Kui Calvin soovib, võin talle konsultandiks minna mõneks ajaks.

laupäev, 13. jaanuar 2018

Šokolaadihummus soolakringlitega


Eriti hea ja tervislik snäkk siia lumisesse nädalavahetusse :) Mõnusalt tummine ja šokolaadine ning sobib suurepäraselt soolahelvestega kaetud pretzelitega. Ja mõne hea filmiga ;)

Vaja läheb:
1 purk kikerherneid, kurnatud
5 spl vahtrasiirupit
5 spl tumedat kakaod
1 spl vanilli
1,5 spl Baileyst
100 gr tükeldatud tumedat šokolaadi
3-4 spl vahukoort või mandlipiima

Serveerimiseks soolaseid pretzeleid.

Pane kõik koostisained peale koore või piima blenderisse ja püreesta ühtlaseks. Lisa piim ning blenderda veel. Kui soovid pehmemat hummust, lisa rohkem piima.

neljapäev, 11. jaanuar 2018

Go blue. Little Bayern.



















If you rake in sun or snow, in Michigan you never know. Ehk: Kas riisud lehti päikeses või lumes, Michiganis ei tea seda kunagi ette. Ehk: ilm on Michiganis lihtsalt nii ettearvamatu. Kui siin septembris see nädalatepikkune kuumalaine oli, oli jooksmaminnes nii palav, et veel enne kui ma oma lahutamatu trennikaaslase Endomondo käima sain lükata, olin juba läbimärg. Välisust lahti tehes lõi lämbe õhk näkku. Ja siis päevapealt, üks hommik posti võtma minnes lõi ust avades karge sügisõhk vastu. Nüüd detsembris oli paar nädalat pidevalt miinus kümme kuni miinus kakskümmend neli. Veel nädalavahetusel oli nii külm, et tõmbasime jalutuskäikudele kriipsu peale. Kätt postkasti sirutades oli alati kerge hirm, et sõrmed külmuvad postkasti kaane külge kinni. Ja siis, esmaspäeval, täiesti kevad! Igal juhul tahtsin ma selle pika sissejuhatusega öelda, et kui me täna Frankenmuthi läksime, tuntud ka kui kohalik väike Baierimaa, siis ettenägeliku reisijana tulid minuga kaasa nii kummikud kui talvesaapad, nii sulejope kui vee- ning tuulekindel Salomon. Kummikud panin kohe autosseistudes jalga, et siis kohalejõudes ei pea lompide pärast muretsema. Tommy Hilfigeri kummikud, muide. Peale tund ja veerand autosõitu tahaks Tommyle öelda, et ta peab ikka natuke oma kummivalamisoskusi lihvima. Jalad olid väga tänulikud kui kitsastest kummikutest välja ning Sketchersitesse sisse said.

Frankenmuth, tuntud eelkõige oma Bayeri linnaku ning riigi suurima jõulupoe läbi, oli meil plaanis juba suvest saadik. Selgus, et jaanuar on ka selle linnakese külastamiseks parim aeg (vaata ka näiteks mu Pariisi ja Praha postitusi), sest kõik, keda see teema huvitab, käisid seal ära juba enne aastavahetust. Mis lasteraamat see kunagi oligi, kus Palle üks hommik ärkas ja selgus, et ta on maailmas täiesti üksinda? Igal juhul selline tunne meil oli. Noh, kahekesi siis. Pluss teenindav personal siin-seal. Mõnes kohas tuli sedagi otsida. Linn oli täis kohti nagu Bavaria Inn, Lederhosen Shop, poode, kust sai Saksa õlut, brezeleid või dirndleid. Terve suur pood oli täis erinevaid vorste ja minu elu kõige kallimat hapukapsast. Lisaks pidi Frankenmuthis olema osariigi üks suuremaid juustupoode 150 erineva juustusordiga, sealhulgas näiteks maasika- ja šokolaadijuust. Silme ees suvine Williamsi juustuoutlet, kust ostsime olematu hinna eest mitu kilo juustu, olid ootused kõrged. Kõrge oli ka ootuste kukkumine. Pood oli täis juustuteemalisi suveniire, õlut ja noh, juustu oli ka. Proovisime šokolaadi-, šokolaadimaapähklivõi- ja šokolaadipiparmündijuustu ning jalutasime edasi.

Sattusime Rapunzli-nimelisest kohvikust mööda ning kui Scott nime kõva häälega ette luges, pidasin vajalikuks teda õigest hääldusest informeerida. Selle peale küsis väärt lastekirjandusega mitte kursis olev ameeriklane, et kas Rapunzel oli see teismeline ... kergete elukommetega tütarlaps (originaalis: teenage who*e). Mille peale ma teatasin, et kui S., kes sai jõuluks Rapunzli kostüümi ja paruka, sellest kunagi kuuleb (noh, siis kui ta juba teab, mida see sõna tähendab), siis langevad Scoti aktsiad tema silmis küll rohkem kui meie ootused juustupoodi sisenedes.

Viimaseks jäi Bronner'si jõulupood, milles meil kulus tund aega ühest otsast teise ja tagasi kõndimiseks. Pole olemas ehet, mida neil seal ei oleks olnud. You name it, they've got it. Ehteid oli jaotatud nii teemade (reisimine, dinosaurused, ametid, lumehelbed, vahukommid), värvide kui riikide kaupa. Näiteks sain teada, et Filipiinidel on populaarsed lumememmed. Ilmselgelt veetsin ma kolm aastat tagasi jõulud Filipiinidel vales kohas, sest seal, kus mina olin, oleks parimal juhul liivamemmesid saanud ehitada. Aga kui sa oled alati tahtnud, et su kuuse otsas ripuks hambahari või kanalisatsiooniummistuse eemaldaja, siis see on see koht, kuhu minna. Ehete hinnad, muide, jäid valdavalt 12 ja 35 dollari vahele. Otsustasime järgmiseks jõuluks vaikselt koguma hakata. Poodi sisse astudes võttis osasid tulijaid vastu nende emakeelne tervitus. Näiteks indoneeslasi, soomlasi, lätlasi. Eesti klient ilmselgelt pole sihtgrupp. Eestil polnud ka oma riigisektsiooni. Vähemalt rahatähtede stendil oli ühekroonine. Mis natuke leevendas frustratsiooni.

kolmapäev, 10. jaanuar 2018

Go blue. Vivaldi.







Kõik algas sellest, et üleeile oli Celsius üle nulli. Selle tähistamiseks tõmbasime tavapärasest vähem riideid selga ning läksime tavapärasest pikemale ringile. Nii umbes esimese 15 minuti järel tuli ühel meist (mitte Scotil) suurepärane idee võtta suund Cupcake Stationisse, mis on tuntud selle poolest, et küpsetavad iga päev 24 sorti tassikooke. Ja mina olen tuntud selle poolest, et mulle maitsevad cupcake'id. Ühesõnaga, peale kohalejõudmist piirdusime kumbki vaid kahega.

Tellisin omale veel mõned paarid Levi'se teksaseid proovimiseks. Ja ühed sobisid! Pilt varsti. Teised ootavad postiljoni, kes need Amazoni tagasi toimetaks.

Piltidel on pool Vivaldit ehk ainult kaks aastaaega.

esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Go blue. Vorstipidu.

Karamell on tagasi! Või noh, vähemalt Jacksoni Aldis. Käisime eile Scoti ema juures tal kuuske välja viskamas ja kuna meie kodu-Aldis on kriitilise tähtsusega toodetel, nagu näiteks ricotta ja karamell šokolaadis, mingi tarnekriis, siis tegime igaks juhuks sealses Aldis ka kiire peatuse. Selgus, et ricottast on ka nende pood tühjaks ostetud, aga selle eest oli riiul täis karamelle ning juustuletis hakkas silma maasikamaitseline toorjuust.

Meil on pluss! Peale nädalaid vahemikus miinus kümme kuni miinus kakskümmendneli näitab mu Celsiusetermomeeter lõpuks ometi plussi! Küll ainult kahte, aga parem kui mitte midagi. Neljapäevaks lubab nagunii juba pluss 12. Aga et sellel pluss kahel ikka midagi sulatada oleks, siis öösel oli niigi valge ümbris saanud veel värskema valge katte peale. Naabrimees, kes enne seda nädalajagu oma punast kastikat presendiga kattis, oli selle sobivalt just eile tegemata jätnud ning sai täna hommikul lisaks kõnniteele lund ka autokastist välja kühveldada.

Kellele siin riigis teksaseid tehakse, on mulle täiesti arusaamatu. Ma olen TJ Maxxis vist kõik paarid läbi proovinud ja Amazonist riiulite kaupa koju tellinud, et peale jalgatõmbamist veenduda, et ma näen nendes välja nagu liikuv kalbasa ning Amazoni tagasi saata. Kõik paarid on venivad ning tagumiku- ja kintsuosa välja lõigatud ilmselt seina peal olevaid Lopezi ja Kardashiani pilte vaadates. Mul on vaja, et kintsuosa kauni sireda jala vormiks, mitte jõulujärgsele perioodile sobivalt nagu nõukaaegne võrkkott muudkui venida annaks.

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Võiküpsised pehme karamelli, šokolaadi ja soolaga


Novembrikuises Berliinis kohvikus jalga puhates ning cappucinot tellides hakkasid mulle silma koogilõigud, kus oli alumiseks kihiks krõbe võiküpsis, mis kaetud esmalt pehme karamelliga ning seejärel šokolaadiga. Tegin neid nüüd ise järele ning kirsiks tordil puistasin veel meresoola peale.

Võiküpsiste jaoks läheb vaja:
1 tass (8oz) võid
pool tassi pruuni suhkrut
2 tassi (9oz) jahu
1 tl vanilli

Karamelli jaoks läheb vaja:
üks purk suhkruga kondenspiima
100 grammi võid, tükeldatud
pool tassi (100 gr) pruuni suhkrut
1 tl vanilli
pisut soola

Šokolaadi jaoks läheb vaja:
100 grammi tumedat šokolaadi, tükeldatud
70 grammi piimašokolaadi, tükeldatud
1/4 tassi (60ml) vahukoort
meresoola pealepuistamiseks


Kuumuta ahi 300F/150C kraadini.
Vahusta või ja suhkur kohevaks. Lisa vanill ja jaokaupa jahu ning sega kuni tainas on ühtlane.
Laota tainas ahjuplaadile ning rulli ühtlaseks. Soovi korral lõika kujundid ning pane need pannile. Augusta tainas kahvliga korralikult läbi ning küpseta 30-40 minutit kuni küpsis on kergelt jumekas. Võta ahjust välja ja tee uuesti kahvliga augud sisse. Jäta jahtuma.

Sega kondenspiim, või ja suhkur keskmisel kuumusel ühtlaseks kuni või on sulanud. Jätka segamist, kuni keemaminekuni. Vähenda kuumust ning lase pidevalt segades ca 15 minutit vaiksel tulel podiseda kuni karamell on paksenenud ning hakkab poti servadest eralduma. Tõsta pliidilt ära ning sega hulka vanill ja sool. Jaota ühtlaselt jahtunud küpsisepõhjale.
Pane karamelliga kaetud kook tunniks külmkappi.

Šokolaadikatte jaoks sega šokolaadid ja vahukoor ning lase pidevalt segades keskmisel kuumusel šokolaadil ära sulada. Sega ühtlaseks.
Tõsta pliidilt ning lase 5 minutit jahtuda. Seejärel kata karamellikiht šokolaadikihiga. Oota hetk ning puista peale meresoola.

Enne sobivateks tükkideks lõikamist lase koogil ca pool tundi külmkapis jahtuda.

Mulle meeldib lahti lõigata enne kui šokolaad täiesti kõvaks läheb.

reede, 5. jaanuar 2018

Go blue. Päikeseprillid




Käisin täna üle pika aja jooksmas. Siin on endiselt paks lumi maas ja miinus 12 pole mind väga motiveerinud. Samas pole ma ka kodus kassetti saatel võimleja tüüp, aga natukene ligutada tahaks. Natuke rohkem siis kui need tunnised jalutuskäigud, mis me õhtuti teeme. Igal juhul, asja uba, miks ma seda üldse mainin, on, et isegi pilves ilmaga on siin päikeseprille vaja, sest lumi on maja taga metsas nii valge ja ere, et pimestab. Välja arvatud neil lõikudel, mida skungid ja koerad vabaõhukäimlana kasutavad.

Siin tarbimisühiskonnas on Google'il shoppingu jaoks täiesti eraldi feature. Nimelt selgus, et kui panna otsingusõna Google'isse, siis lisaks pildi- ja kaardivalikule on siin ka nupp "Shopping", millele vajutades otsib Google sulle toote kõikvõimalikest online poodidest koos hindadega välja. Lisavõimalusena saad veel filtreerida suuruse, värvi, brändi ja kõige muu võimaliku järgi. Amazon, värise!

Leidsin ükspäev postkastist ägeda roosa vegan ajakirja. Jõudsin juba mõelda, et mõni kirjastus või lausa linn ise on alustanud teavitustööd taimetoitluse teemal, aga lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on ühe naabruskonnas asuva tellimusega hoopis. Woodland või Westfield, vahet seal ikka on. Ma igal juhul loodan, et Amy saab see kuu ka ilma ajakirjata hakkama. Sest täna linnas valitsev -19 kraadi mind küll seda ca pooletunnist jalutuskäiku ette võtma ei motiveeri. Ja postiljonile pole seda ka siin kuhugi jätta. Eile õhtul muide, koputati uksele ning jõudsin veel silmanurgast UPS autot näha. Läksin siis alla vaatama, et mis toodi ning ukse ees trepi peal oli kaks õhukest pakikest maas. Mis oleks mõlemad ilusti postkasti mahtunud ja ruumi ülegi jäänud...

kolmapäev, 3. jaanuar 2018

Go blue. Head uut aastat!












Hea blogilugeja, kallis kodumaa - head uut aastat!

Kuuldavasti ei möödunud teil aastavahetus sugugi nii lumiselt ja vaikselt kui siin :) Viimased paar nädalat on päevane temperatuur olnud pidevalt vahemikus miinus 10 kuni miinus 15 ning lund sajab kogu aeg juurde. Oravad teevad sabade sahinal lumes kõrgushüppeid.

Kui ma jõulueelsel ajal sain lugejaid rõõmustada piltidega jõulutuledes hoovidest, siis tänase seisuga võin raporteerida, et pidulik jõul on läbi ning suurem osa hoove kaunistustest tühjad. Võib muidugi ka olla, et kuu lõpus saabus elektriarve, mis andis kerge tõuke majaomanikele kiiremalt tuled keldrisse vedada.

Seda ma juba mainisin, et nii mõneski hoovis oli täispuhutav jõuluvana kõrvuti lössis luukerega või värske lumememm mõõtu võtmas hallitava kõrvitsaga. Suhteliselt loominguliselt oli asjale aga lähenenud üks maja Detroidis, kes oli kõikidele maja ees, peal, kõrval ja puu otsas olevatele luukeredele jõulumütsid pähe pistnud. Olen põnevil, et kas 14. veebruaril hoiavad kõik skeletid süles punaseid südameid ning lihavõtte ajal saavad omale playboy jänkukõrvad pähe.

Kui aga jutt juba Detroidi peale läks, siis ma juba mitu kuud ootasin sinna "Winter in Detroit" jõulu/talvelaadale saamist. Kui ilm oleks nii paarkümmend kraadi soojem olnud, oleks ma seda kõvasti rohkem nautinud, aga ka selles jääajas oli päris äge. Kuigi natuke segaseks jääb see, et kui Euroopas on põhiline jook jõuluturgudel hõõgvein või muu kuum alkohol, siis Detroidis seisid kõik pakkumisel olevad joogid ilusti jäänõudes... Ma ei tea, kas nad kartsid, et muidu läheb miinus 15 juures vein liiga soojaks või?

Kuna tina siin riigis ei valata, otsustasime kinni pidada vähemalt sellest Eesti tavast, mis soovitab uusaastaööl 7 või 9 või 12 korda süüa. Kuna meie eesmärgiks polnud Supersize Us, siis jagasime 9 korda ära kahe päeva peale. Menüü oli järgmine:
1. Pühapäevane hommikusöök
2. Kerge lõuna
3. Bruschetta ja krevetid
4. Ahjufriikad
5. Taco fiesta
6. Esmaspäevased pannkoogid vahtrasiirupi ja sulavõiga
7. Tortillad
8. Köögivilja- / puuvilja- / juustusnäkk
9. Võiküpsised iirise ja šokolaadiga

Käisime ju Helenaga novembris Berlinis ning tähelepanelik lugeja kindlasti mäletab, et ma mainisin ühes kohvikus söödud koogimõõtu võiküpsist, mis oli kaetud iirise ning šokolaadiga. Igal juhul oli täiesti arusaadavalt mul vaja see ju järele teha. Scott küll kiitis ja käis muudkui maitsmas, et kas on ikka endiselt hea, aga ma ise leian, et iiris tuli liiga vedel, seega tuleb uuele katsele minna.

Detroidi kohta tuleb lähiajal ka pikem postitus :)