pühapäev, 17. jaanuar 2016

Sweet life in Paris. We'll always have Paris.


Käisime eile apteegis ja ostsime Vichy deodoranti. Sest Helena tahtis ja Eestis maksvat see kaks korda rohkem ja veel natuke. Aga kuna tal omal oli lubatud vedelikulimiit täis, siis lubasin lahkelt, et panen oma pagasisse, sest turvakontrollist läheme ju koos läbi ja siis saan tagasi anda. Aga võta vichyst, selgus, et Pariisi lennujaama teises terminalis on seitse erinevat ala ja seega ka seitse erinevat turvakontrolli. Otseloomulikult ei väljunud Air France ja Finnair samalt alalt. Seega on Helena deodorant nüüd minuga Prahas ja ootab Tallinna lendu.

Kuna kõik oli kinni, siis peale hommikusööki jalutasime Fnaci, mis peale paari toidupoe oli ainsana lahti. Et äkki seal on Kindle'it. Sest nende netipoes oli olemas. Kohapeal polnud.

Hiljem selgus, et need vähesed avatud toidupoed panevad oma uksed kell üks kinni ja avatuks jäävad vaid erinevad väikesed mobiiltelefonipoed.

Minu pettumuseks ei pakkunud Air France tagasilennul enam mitte makroone vaid juustuvõisaia. Aga vähemalt sobis see lahustuva kohviga hästi kokku :)

Kui suveniirimüüjate venekeelne pöördumine asendus üleüldise teenindava personali prantsuskeelse pöördumise ja pikema suhtlemisega meiega, siis hakkasime ennast juba täitsa kohalikena tundma.

Kommentaare ei ole: