kolmapäev, 16. september 2015

Istanbuli päevikud. Kohvikust kohvikusse.













Viimane päev siin linnas, mis tundus mulle alguses selline nagu eikellegimaa, pole nagu Euroopa ja pole nagu Aasia ka. Pole piisavalt puhas ja korras, et Euroopa olla ega ka piisavalt sõbralik ja naeratav, et Aasia olla. Liiklus pole mitte korraldamata vaid pigem agressiivne. Aga see oli esmamulje, päevast, kus ma käisin, kaart näpus, ühe hoone juurest teise juurde ja sain osa vaid turistitrassist. Mida aeg edasi ja vähem mul päevakavas oli, seda rohkem hakkas mulle linn meeldima. Need tänavad ka kohvikud, head söögid ja värsked mahlad. Kuna ma olin tänaseks käinud nii Sultanahmedis, aasia poolel kui Taksimis, otsustasin lihtsalt ringi jalutada, kolada mööda väikseid tänavaid ühest kohvikust teise ja jõuda päikeseloojangu ajaks Bosporuse äärde. Alustuseks läbisin taas selle Bosporuse ääres oleva turu ning jätsin meelde, et õhtul sealt veel miskit head kaasa osta. Jõin "oma" kohvikus tassikese türgi kohvi ning võtsin suuna ... kuhugi. Möödusin sinisest mošeest ja liikusin mere suunas. Tänavad olid täiesti inimtühjad. Sõin pide't juustuga ja nägin seejärel pisikest kohvikohta tänavanurgal. Tellisin kohvi ja istusin lauda. Ainus teine külastaja peale minu, uuris, kust ma olen ja teatas seepeale selges soome keeles, et ta oskab soome keelt. Kaunis :) Selgus, et tegemist oli ameeriklasega, kes on 3 kuud Soomes elanud ning lisaks inglise ja prantsuse keelele räägib soome ja teataval määral ka türgi keelt. Võttis kotist välja juustu ja oliive ning pakkus mulle ka. Seepeale türklasest omanik pakkus, et võib meile ka oma restoranist midagi süüa tuua, ilma rahata :) Jäime Arthuriga pikemalt juttu ajama ja kui ma ükskord liikuma sain, soovis omanik mulle veel terrassi näidata. Selgus, et tal on seal hotell, mille katuseterrassilt avaneb vaade nii sinisele mošeele kui Hagia Sofiale. Ühtlasi pidas ta vajalikuks vabandada, et ameeriklane nii palju räägib :)

Ostsin linna pealt veel pistaatsia-meetäidisega filotaignakooki ja Bosporuse äärest imemaitsvat arbuusi. Jalutasin veelkorra üles Galata torni juurde ning jäin seejärel Bosporuse äärde raamatut lugema ja päikeseloojangut ootama.

Tagasiteel tegin paar peatust turul ning soetasin erinevaid juuste, oliive ja mitmesuguseid maiustusi.

Kommentaare ei ole: