neljapäev, 15. jaanuar 2015

Killing the food






Eile õhtul vaatasin neid kümneid ja kümneid kalureid, kes siin õhtul võrke lappasid, et merele minna. Ja mõtlesin kõigele sellele kala- ja krevetikogusele, mis nad välja toovad. Ja sellele, kuidas nad selle kalaga mitte midagi muud teha ei oska, kui lihtsalt tapavad ühte õnnetut kala over and over again. Sest see, mis taldrikul sinuni jõuab, on kala vaid kirjade järgi.

Tellisime hommikuks omletid, mina tavalise, Martin singiga. Lauda jõudsid kaks identset (ilma singita) omletti. Minu oma läks siiski ülepraadimisele, sest peale kahvli sissepistmist voolas toores muna välja.

Kuna auuli ainut sularahaautomaat on Out of Order, siis läksime pealinna. Saime nii raha kui üht-teist muud vajalikku. Kuna meie resorti restoranil on kerge kartulikriis, siis ostis Martin ka kartulit, et lasta meile friikaid teha.

Jäin ühe poe ees seisma: "Let's buy some candies for the kids" Martin: "Do you really wanna ruin the little health there's left?". Noh ja asi lõppes sellega, et algsest plaanist osta kümmekond kommi, maitsesime ja ostsime nii kilojagu. Omale :D

Lõunat sõime itaallase juures, kus kohv saabus lauda ca 10 minutiga, õlu poole tunniga (pidin meelde tuletama), gnocchi tunniga ja pizza võttis natuke üle tunni. Olime ainsad kliendid.

Resortis saime kätte ka oma puhta pesu. Minu valge pesu oli valgem kui ostes :) Teades, et nad pesevad siin pesu käsitsi, siis ma isegi ei taha teada, millised nende käed pärast selliste kemikaalidega kokkupuutumist on.

Kommentaare ei ole: