laupäev, 2. veebruar 2013

Sandwishes

Tänavatoit on siin suureparane - kuigi valik on väga piiratud, on toit maitsev ja odav. Enamasti pakutakse ühte sorti karrit ja ühte-kahte sorti momosid. Lisaks mingid friteeritud saiatooted. Peenemates kohtades on ka tandoori maiustuste lett. Viimane on minu silmis muide täielik hitt ning iga kord kui mõnes sellises kohas söödud, siis valin desserdiks maiustuse. Imelised. Magusad.

Mis mulle Thamelist välja saades meeldib, on see, et enam ei ürita iga müüja mulle midagi maha müüa. Loomulikult on "valge" siin igal pool kõndiv rahakott ja koik hinnad pürstivad kosmosesse samal hetkel kui turisti pilk neil pidama jääb, aga niisama tänavat mööda jalutades ei tee ükski müüja sust eriti valja. Kuna mulle meeldib jalutada rohkem kui taksohindade üle kaubelda, siis kipun ma siinses tänavarägastikus pidevalt ära eksima ning satun sõna otseses mõttes inimeste elutubadesse. Miinuseks on see, et sellistel tänavatel ei liigu taksosid, mis teeb sealt väljasaamise keeruliseks kui jalutamisest villand saab.

Niisiis, toit. Kuna Nepalis pakutakse nüüd ka orgaanilist kohapeal röstitud kohvi, siis enam pole vaja Nescafe lahustuvaga piirduda. Kohalik "ökokohv" on küll pisut tumedaks röstitud minu maitse jaoks, aga täiesti joodav keskmist kohvitaset arvestades Aasias. Et hommikul kohvi korvale lassit saada, tuli sisse magada, sest elekter tuli alles kell 9 ja enne seda polnud lassit võimalik teha. Lõunane piimakohv oli nii üle suhkurdatud, et ma pole isegi kindel, kas seal üldse kohvi sees oli.

Kevadrullid. Tavaparaselt kujutan ka kevadrullide all ette paari peenemat täidetud ja frititud rulli. Juba Melakas olid rullid tunduvalt juurde võtnud, aga ei andnud võrreldagi nendega, mis Kathmandus lauale toodi. Pool taldrikut oli kaetud hiiglasliku kevadrulliga ning ülejaanud vähesel vabal pinnal olid frititud kartulid ja toores porgand. Kõik kokku maksis nii 65 senti.

Aga toiduteemal nad jatkavad üllatamist. Ohtul oli millegi kerge isu ning tundus hea mõte korduvalt ühes menüüs silma jaanud puuviljasalat ära proovida. Tellisin siis menüü desserdijaotusest "mixed fruit salad'i". Kui see lauda toodi, siis ma esimese hooga vaatasin uuesti menüüst, et kas ma ikka tellisin magustoidu. Ja mu mälu ei petnud mind - endiselt oli see dessertide all kirjas. Igal juhul oli selle restorani ettekujutus antud desserdist järgmine - banaani- ja õunatükid, mandariiniviilud ja keedetud kartuli kuubikud segatud majoneesiga ning garneeritud tomatisektoritega. 

Kommentaare ei ole: