pühapäev, 30. september 2012

Raamatukuu september 2012

Gregory David Roberts - Shantaram (2. osa)
Täpselt sama hea kui esimene osa.

Pille Gerhold - Minu Brasiilia
Läbiv probleem selles sarjas on toitude, toiduainete jmt kirjutamine portugali keeles, kuigi eestikeelne vaste, sealjuures täiesti levinud, on olemas. Antud juhul siis tapioca, mis oli tärniga tõlgitud kui maniokk (või maniokitärklis). Eesti keeles kasutatakse maniokitärklise vastena veel ka tapiokki. Seega tundub tapioca kasutamine ja selle joonealune tõlkimine kuidagi üleliigsena.
Lisaks jäi Brasiilia kuidagi tahaplaanile, 80% raamatust oli tööst ning kolleegidest.

Kristina Kallas - Minu Vietnam
Pealkiri oleks pigem võinud olla Minu Hanoi, sest linnast välja said nad vaid korra ning ka seda lähedalasuvasse Sapasse. Ühtlasi tekkis mul lugedes küsimus, et kui Hanois talv nii raskelt üleelatav oli, siis miks nad ei kolinud oluliselt parema kliimaga Saigoni? Või kui seal liiga palav, siis kuhugi poolele teele?
Keeletoimetajale: pomel, mitte pomelo.

Kristiina Piip - Minu Dublin
Selle sarja kõikuv kvaliteet ei väsi mind üllatamast. Just siis kui tundub, et nüüd on hakatud ka sisule, kirjastiilile jne tähelepanu pöörama ning viimased loetud raamatud on üsna head olnud, satub ette midagi sellist nagu Dublin (konkureerib varasemast Itaalia, Ibiza ja Bollywoodiga viimastele kohtadele).
Olgem ausad, mida seal Dublinist kirjas oli? Ma ei suuda hetkel peale püha Patricku päeva mitte midagi meenutada. No ja selle, et seal on palju eestlasi. Küll aga meenub mulle pidev korteriotsimine ja töökohavahetus (ühest bensukast teise, lisaks vahepeal kurtmine, kui tüütu on Eestis 8-17 kontoritööl olla ning kuidas küll tahaks tagasi tanklasse). Lisaks isiklik draama raseduse katkemise näol ning abielumehe armukeseks olemine.

Tõeliselt naiivsed kommunismi ülesehitamise lood...

Selline Luige Varjuteatri wannabe... 

Üldiselt väga lahedad lood olulistel või vähemolulistel teemadel. Päris kõige väljaöelduga ma siiski nõus ei olnud ning samuti ei pidanud ma mõningaid teemasid üldse mainimisväärseks. Näiteks see, et hiinakate take-away nõud pole mikrolaineahjukindlad :) Esiteks ei käi ma hiinakatest süüa kaasa ostmas, teiseks pole mul mikrolaineahju ning kolmadaks, isegi kui ma lasen teinekord omale toidu kuskil kaasa pakkida, siis ma süües tõstan selle siiski taldrikule või kaussi mitte ei kühvelda omale termokarbist sisse.

Kommentaare ei ole: