kolmapäev, 29. veebruar 2012

Raamatukuud jaanuar ja veebruar 2012

Maret Nukke - Minu Jaapan
Üks põhjalikumaid raamatuid selles sarjas.
A. J. Jacobs - Elu nagu piiblis
Meelelahutuslik ja minu jaoks ka võrdlemisi informatiivne raamat sellest, kuidas oleks tänapäeval elada piibli reeglite kohaselt. Näiteks saab ideid, mis võiks olla abielurikkuja kividega pildumise alternatiiviks (autor otsustas kasutada pisikesi kruusakive ja kukutada need möödaminnes abielurikkujate kingadele).
Vittorio Tortorelli - Enrico Caruso
Lühike lugu Caruso elust. Kohati liiga ülistav.
Justin Petrone - Minu Eesti 2
Selline kirjastiil ja võrdlemisi sisutu raamat pole ikka minu jaoks. Eesti keeles ei kuulu hea tava ja kirjakeele juurde sõnad nagu "sitakäpp" ja eriti ebameeldiv on lugeda, kui nii kutsutakse oma lemmiklooma.
Klaus-Peter Wolf - Rock'n'roll ja ridamaja
Raamat, mida ma aja jooksul ikka ja jälle uuesti loen ning millesse ma iga kord erinevalt suhtun :)

11 kommentaari:

Eppppp ütles ...

Gaili, kuidas sa tõlgiks Shittypaws, kui sina selle raamatu tõlkija oleks? :)

Eppppp ütles ...

(see käis "Minu Eesti 2" kohta)

Gaili ütles ...

Ma ei tea, kuidas ma selle tõlgiks... Aga "sitakäpp" kõlab lihtsalt nii halvasti mu meelest. Ma vaatan oma kassi ja isegi neil hetkedel kui ma ta peale vihane oleks, ei kutsuks ma teda nii :)

Minu meelest on sõnu, mis inglise keeles on vaatamata oma tegelikule tähendusele igapäevaselt kasutusel ja neil ei ole sellist halba kõla kui eesti keeles on. Näiteks "oh, fuck you", "you little piece of shit" jne. Selliseid asju lihtsalt ei peaks toorelt eesti keelde panema. Rääkimata sellest, et ma isegi ei tahaks, et selliseid sõnu meie igapäevakeelde toodaks. Minu meelest ei rikasta see eesti keelt küll kuidagi.

Ma loen uuesti Brysoni "Ei siin ega seal" ja nagu ma juba esimesel korral arvasin, et "sitatükk" ei sobi eestikeelsesse teksti, olen ma endiselt sama meelt. Nende sõnade kõla ja mingil määral ka tähendus on lihtsalt mõlemas keeles nii erinev.

Eppppp ütles ...

Võibolla Kakakäpp olnuks parem ;) Praegu mõtlen, et oleks vist jah olnud.

Brysonit pole ma e.k. lugenud. Kunagi ma siit su blogist lugesin, et olla kehvasti tõlgitud. Meil vist lausa kõik Brysonid originaalis loetud. Just lõpetasin "Thunderbolt kid", mis on ta lapsepõlvememuaarid ja meenutas meie Hvostovi jm selle sarja raamatuid.

Eppppp ütles ...

küsisin Raivolt ka, ta vastas nii: Mina koristan kassikastist ikka sitta, mitte kakat, kuna pole enam kolmeaastane. Ja noh, kui kassi nimi oleks olnud Poopoopaws, siis oleks vast võinud ka Kakakäpaks tõlkida, kuid praegusel juhul näen ma lihtsalt peenutsemist. Kui Justin kirjutas, et „I fell on my ass“, siis kukkus ta ikka perseli. Ning kui eestlased on „cold as a walrus’ prick“, siis ongi morsa türa, mitte noku, tillu või suguti. Mis teha, elu on raske. :-) Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Expurgation.

Gaili ütles ...

"Räpane Miisu" - no ei ole ka hea, aga vast saad aru, mida ma silmas pean. Sellepärast ma ka tõlkija pole, et mul puudub fantaasia :)

Ja otse toortõlge ei ole minu meelest hea. Mina isiklikult koristan "kassi sanitaarsõlme lihtsalt ära". Kui on vajadust kuidagi nimetada, siis nimetan junnideks neid, mida ma sealt välja korjan. Ma ei saa aru, miks peaks täiesti põhjuseta kasutama väljendeid nagu "sitt" ja "perse". Kui inglise keelt rääkiv inimene ütleb "Fuck you", siis seda ei peaks mitte tõlkima, et "Kepi ennast", täiesti aktsepteeritav on eesti keeles persoon põrgusse saata.

Minu meelest näitab see paljuski ka tõlkija keeletunnetust, mitte pole asi peenutsemises. Eesti keeles on sõna "sitt" oluliselt vulgaarsem kui inglise keeles "shit" ja tõlkija peaks siiski mõtet/ideed edasi andma, mitte võimalikult sõna-sõnalt tõlkima.

Kas Sinu tutvusringkond kasutab näiteks sõna "sitatükk"? Minu oma ei kasuta. Ja nii oli tõlgitud Brysoni raamatus sõna "piece of CRAP". Ma ise olen ka Brysonit originaalkeeles lugenud (ja peale esimest tõlget ma muidugi ka jätkan originaalkeeles lugemist) ja ma olin esimest korda eesti keeles seda lugedes tõeliselt üllatunud, et kuhu on kadunud algselt nii nauditav ja ladus Brysoni tekst. Samas olla Siili tõlget kiidetud, nii, et võib-olla on siis asi minus, et ma leian, et selline sõnavara võiks siiski inimeste igapäevakeelde mitte kuuluda.

Ma tooks veel sellise võrdluse, et kui Justin tuleb õhtul koju ja kurdab, et väljas oli maru libe ja "I fell on my ass", siis kas Sa küsiksid selle peale vastu, et "Kas sul on nüüd perse peal sinikas?" :)

Hvostovile ma loodan siiski ka mingi hetk raamatukogus pihta saada :)

Freultwah ütles ...

Soovitan siis alustada Lembit Remmelga tehtud „Švejki“ tõlke arvustamist ja jupi kaupa tümitamist. Seal on nimelt kõik tõlgitud nii, nagu kirjanik kirja pani, mitte ei ole katzendreckist tehtud kiisu väljaheiteid ega peldikust sanitaarsõlme. Isver-susver!

(Muide, kui keegi ütleb, et kukkus perseli, siis on ikka väga peenutsev talt seepeale küsida, kas tal on nüüd istmikul hematoom.)

Gaili ütles ...

Katzendreck on kassimust ja peldik on peldik. Mul pole selliste sõnade vastu mitte midagi. Ja ma pakun, et sõdurikeel on natuke erinev tavainimeste igapäevakeelest?

Mina ei näe jälle absoluutselt mingit põhjust, miks ma peaksin ütlema, et ma koristan kassi sitta kui ma võin (vajadusel) öelda, et ma lähen koristan ära kassi sanitaarsõlme või kassikempsu. Ja kui ma pean vajalikuks kellelegi teatada, et ma käin tualetis ära, siis ma nii ütlengi, et käin tualetis/vetsus ära, mitte ei teata kõva häälega, et ma lähen nüüd sitale. Ju ma siis olengi peenutsev.

Ja see ass vs. perse oli lihtsalt näide nende kahe sõna kõlast inglise ja eesti keeles. Kui inglise keeles ongi igapäevane ja tavaline kasutada sõna "ass", siis eesti keeles kuulub sõna "perse" minu silmis labase kõnepruugi hulka.

Freultwah ütles ...

Reljeefne väljendumine võõrkeeles ei tundu kunagi nii karm kui emakeelne. Rõve sõim vene keeles pani venelase piinlikkusest punastama, eestlase aga sõimaja leidlikkuse üle laginal naerma. Seda esiteks, teemal „välismaa keeles on sel sõnal nõrgem tähendus kui meil“. Teiseks, labasus on vaataja silmis ning mina isiklikult pean keskmist Sitakäppa palju nunnumaks ja afektiivsemaks nimeks kui mõnd muud, näiteks Roojajäse või Räpane Miisu (vt ka Dirty Harry). Ning: tõlkija asi ei ole kirjanikku toimetada või tema sõnavara omaenda tõekspidamiste (õigete või valede) baasil tsenseerida.

Gaili ütles ...

Räpane Miisu oli lihtsalt viide sellesse suunda, et tõlgitud hüüdnimi ei pea ilmtingimata sisaldama mõnda väljendit väljaheite kohta.

Tõlkija asi on edasi anda mõte, mitte teha toortõlget. Minu arvates. Aga võime erinevatele seisukohtadele jääda.

Gaili ütles ...

PS. Minu algne postitus ei pidanud tegelikult üldse tõlget silmas vaid sellist keelekasutust üleüldse.

Aga loomulikult ei saa mina teha kellelegi ettekirjutusi selles osas, kuidas nad kodus räägivad, oma pereliikmeid/lemmikloomi kutsuvad jmt. Ma siiski loodan, et vähemalt enamustes peredes sarnane hüüdnimi näiteks alles mähkmetes lapsele ei laiene.

Ma nüüd tõmban sellele arutelule joone alla :)