Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis
Nagu oli reisiraamat ja nagu ei olnud ka. Ühest küljest oli perekonnakroonika, teisest palju rohkemat. Oli pilguheit käsipallimaailma. Maailma, mille vastu ma tegelikult mingit huvi ei tunne, mis aga Bramaniste poolt kirjapanduna vägagi huvitavaks osutus. Aga võistlusi ma siiski vaatama minna ei plaani :)
Kaheksa aastaga Jaapanis koguneb tohutult muljeid ja informatsiooni. Kõik need kogemused olid minu jaoks üllataval kombel kirja saanud sujuvalt ja loogiliselt. Tavaliselt kiputakse sarnastes raamatutes kirjutama kõigest ja korraga ning tulemuseks on loetamatu eklektiline kakofoonia. Aga seda raamatut, vaatamata asjaolule, et ma ei olnud Bramaniste tegemistega enne raamatu lugemist suuremat kursis, nautisin algusest lõpuni.
Jaapani riigi kohta väga palju infot ei ole, küll aga on põhjalik sissevaade traditsioonidesse, inimeste käitumisse, reeglitesse ja igapäevaellu.
Nagu oli reisiraamat ja nagu ei olnud ka. Ühest küljest oli perekonnakroonika, teisest palju rohkemat. Oli pilguheit käsipallimaailma. Maailma, mille vastu ma tegelikult mingit huvi ei tunne, mis aga Bramaniste poolt kirjapanduna vägagi huvitavaks osutus. Aga võistlusi ma siiski vaatama minna ei plaani :)
Kaheksa aastaga Jaapanis koguneb tohutult muljeid ja informatsiooni. Kõik need kogemused olid minu jaoks üllataval kombel kirja saanud sujuvalt ja loogiliselt. Tavaliselt kiputakse sarnastes raamatutes kirjutama kõigest ja korraga ning tulemuseks on loetamatu eklektiline kakofoonia. Aga seda raamatut, vaatamata asjaolule, et ma ei olnud Bramaniste tegemistega enne raamatu lugemist suuremat kursis, nautisin algusest lõpuni.
Jaapani riigi kohta väga palju infot ei ole, küll aga on põhjalik sissevaade traditsioonidesse, inimeste käitumisse, reeglitesse ja igapäevaellu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar