teisipäev, 27. aprill 2010

Lohetätoveeringuga tüdruk, kolmas osa

Luftslottet som sprängdes, režissöör Daniel Alfredson

Hoiatan ette - lõpu räägin ära :)

Kolmas, viimane ja ühtlasi ka kõige nõrgem film triloogias. Kõik kolm filmi olid väga pikad ja üsna kaootilised ning kolmanda osa juures hakkab see juba vaikselt ära väsitama. Ei olnud ka enam sellist pinget ega põnevust, mis veel teises osas igati kaasa elama pani.

Kui esimene osa oli iseseisev film, kus Mikael läks lahendama ammust kuritegu ning selle käigus tutvus Lisbetiga, kelle minevikust kuritöö uurimise taustal natuke infokilde jagati, siis teist ja kolmandat osa enam kui iseseisvaid vaadata ei saa, sest tegemist oli Lisbethi mineviku ja oleviku lahkamise ja lahenduste/väljapääsude otsimisega.

Ma märgiksin ära veel selle, et Rootsi näitlejate hulgas on väga palju sarnaseid mehi. Iga kord kui mõni mees ekraanile tuli, oli mõneks ajaks segadus, et kas teda on juba korra näidatud ning kui on, siis kellega on tegemist.

Pealkirja ei suuda ma seostada ei filmi sisu ega ka lõpplahendusega. Mulle jäigi mõistetamatuks, kelle õhuloss seal siis purustati. St, et ainus õhuloss, mida seal nii oleks võinud nimetada, olnuks Lisbethi lootus paremale tulevikule, aga no see ei purunenud ju.

Kommentaare ei ole: