esmaspäev, 15. märts 2010

Reisisaatjatest ja pesumasinaid mitteomavatest inimestest

Situatsioon täna Tallinna ühistranspordis - vanemal naisel hakkas halb ning bussijuhi kõrval seisev naisterahvas ütles selle ka juhile edasi. Juht arvas, et kui halb, siis tuleb kiirabi kutsuda. Selle peale küsis naisterahvas, et kus reisisaatja on (ilmselgelt eeldades, et rooli keerates ei pea ju bussijuht kiirabisse helistama) ning juht lõi käega, et "Too ei oska ju eesti keelt". Vahepeal arvas see vanem naisterahvas, et ta läheb varsti maha ja peab sinnani vastu küll. Kogu reisisaatmise aja jooksul nägin täna esimest korda olukorda, millega reisisaatja oleks võinud tegeleda. Aga keda ma ei näinud pooltühjas bussis abi pakkumas, oli reisisaatja...

Ma käin üsna palju täikadel, nii Telliskivi omal kui ka fancydel glämmikatel ja nüüd siis Buduaari omal. Pakutavaid riideid vaadates võib teha järelduse, et üha rohkematel müüjatel pole kodus pesumasinaid. Müüdavate riiete seisukord annab alust oletada, et nad ostavad omale uued riided, kannavad neid nii kaua, kuni need määrduvad ning pesumasina puudumisel panevad siis hoopis müüki. See on tegelikult täiesti uskumatu kui palju pesemata ja silmnähtavalt määrdunud riideid müügiks pakutakse. Isegi nädalavahetusel toimunud "uhkel" Buduaari turul.

Kommentaare ei ole: