laupäev, 7. november 2009

Kirelõõm

Canone Inverso - making love

See on üks neist filmidest, mis mul pikalt riiulis seisis ja vaatamist ootas. Eno Varga on andekas viiulivirtuoos, kes kohtub noore ja andeka pianisti Sophie Levyga ning ei suuda teda enam unustada. Nad teevad muusikat, nad kohtuvad, nad lahkuvad taas teineteisest... et taas kohtuda. Kuni natsid hakkavad juute koondulaagrisse saatma. Filmil on kaks raami ümber - lugu jutustatakse 25 aastat hiljem, Praha kevade ajal läbi Eno venna Davidi ning Eno ja Sophie tütre Constanza kohtumise, mida kirjeldab Constanza oma vanaisale.

Mulle meeldis see kirg muusika vastu, mida need noored poisid tundsid, aga nende raamidega mindi natuke liiale, tausta oli paljuvõitu.

Kommentaare ei ole: