Mulle meeldivad filmid tihtipeale teistkordselt vaatamisel oluliselt rohkem kui esimesel. Ma näen neid teistmoodi, ma näen ennast ümbritsevat teistmoodi. Ma arvasin-lootsin, et nii saab olema ka filmiga "2 days in Paris", aga ei, ma näen tegelasi täpselt samamodi kui poolteist aastat tagasi. Vinguv, ülikriitiline ja paranoiline mees ning naine, keda ta hinnata ei oska.
Siiski oli filmis lause, mida ma esimesest korrast ei mäletanud. Ju see lause polnud tookord mulle mõeldud. Kui selgus, et Jack pole ühegi oma endise naisega, kellest ta on lahku läinud, sõbraks jäänud ja isegi juhul kui Jack ja Marion peaksid kunagi lahku minema, ei plaani ta Marioniga sõbraks jääda. "So that means I'm not a likeable person outside of our relationship?" See on kummaline, kuidas ühe hetkega suhtumine muutub. Kui suhe on läbi, siis ei hooli enam üldse. Kuigi, sellisel juhul polegi arvatavasti kunagi hoolinud...
Ma ei ole kunagi mõistnud inimesi, kes on mineviku peale armukadedad. Ja millegipärast arvatakse vist, et kuna Pariisi peetakse maailma romantiliseimaks linnaks, on see kõikide armunute paradiis. Tegelikult võib just sellises kohas täiesti ootamatult konfliktseid situatsioone tekkida, kui üks mõistab linna ja elab sellega kaasa, teine mitte.
PS. Kas kohalikud filmilevitajad mõnikord ise ka oma filme vaatavad? Vist mitte, sest muidu oleksid nad äkki märganud, et eestikeelsed subtiitrid olid täpselt ingliskeelsete peal ja seega mõlemad loetamatud.
Siiski oli filmis lause, mida ma esimesest korrast ei mäletanud. Ju see lause polnud tookord mulle mõeldud. Kui selgus, et Jack pole ühegi oma endise naisega, kellest ta on lahku läinud, sõbraks jäänud ja isegi juhul kui Jack ja Marion peaksid kunagi lahku minema, ei plaani ta Marioniga sõbraks jääda. "So that means I'm not a likeable person outside of our relationship?" See on kummaline, kuidas ühe hetkega suhtumine muutub. Kui suhe on läbi, siis ei hooli enam üldse. Kuigi, sellisel juhul polegi arvatavasti kunagi hoolinud...
Ma ei ole kunagi mõistnud inimesi, kes on mineviku peale armukadedad. Ja millegipärast arvatakse vist, et kuna Pariisi peetakse maailma romantiliseimaks linnaks, on see kõikide armunute paradiis. Tegelikult võib just sellises kohas täiesti ootamatult konfliktseid situatsioone tekkida, kui üks mõistab linna ja elab sellega kaasa, teine mitte.
PS. Kas kohalikud filmilevitajad mõnikord ise ka oma filme vaatavad? Vist mitte, sest muidu oleksid nad äkki märganud, et eestikeelsed subtiitrid olid täpselt ingliskeelsete peal ja seega mõlemad loetamatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar