Peale raamatu lugemist tahtsin filmi ka näha. Millegipärast on just see film see, mida ma Nepali raamatu/suveniiripoodidest kõige eredamalt mäletan.
Kaasa elama ei pannud, emotsioone ei tekitanud. Peale selle, et filmi aluseks olnud samanimelise raamatu autor, Jon Krakauer, oli ka filmis pidevalt tagantjärele tark ja muidu ka kõige targem ning häiris sellega nii filmis kui raamatus. See ei olnud film traagilistest ekspeditsioonidest Everestil, see oli Krakaueri film. Jutustatud, näidatud tema pilgu läbi, edastades ainult tema seisukohti ja vaateid.
Ilma raamatut eelnevalt lugemata jääb filmis paljugi arusaamatuks. Alustades sellest, miks on ühel naisterahval kaasas telgitäis varustust (täisautomaatsest kohvimasinast stereosüsteemide ja läpakani) kuni selleni, miks mäel üks või teine asi keelatud on või tehakse just nii nagu tehakse. Täiesti kõrvaliseks oli osutunud asjaolu, et isegi kõik sherpad ei jäänud ellu, kuid ära mainiti vaid kliendid.
Kaasa elama ei pannud, emotsioone ei tekitanud. Peale selle, et filmi aluseks olnud samanimelise raamatu autor, Jon Krakauer, oli ka filmis pidevalt tagantjärele tark ja muidu ka kõige targem ning häiris sellega nii filmis kui raamatus. See ei olnud film traagilistest ekspeditsioonidest Everestil, see oli Krakaueri film. Jutustatud, näidatud tema pilgu läbi, edastades ainult tema seisukohti ja vaateid.
Ilma raamatut eelnevalt lugemata jääb filmis paljugi arusaamatuks. Alustades sellest, miks on ühel naisterahval kaasas telgitäis varustust (täisautomaatsest kohvimasinast stereosüsteemide ja läpakani) kuni selleni, miks mäel üks või teine asi keelatud on või tehakse just nii nagu tehakse. Täiesti kõrvaliseks oli osutunud asjaolu, et isegi kõik sherpad ei jäänud ellu, kuid ära mainiti vaid kliendid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar