Jaanuar on siiani olnud rohkem või vähem reisiraamatukuu. Alec Le Sueuri "Hotell maailma katusel. Viis aastat Tiibetis" jätkas nimekirja.
Läbi huumoriprisma on Le Sueur kirjutanud oma elust turundusjuhina Lhasa Holiday Innis, hotellis, mille juhtimisest on tõenäoliselt inspiratsiooni saanud Fawlty Towersi loojad. Põgusalt on ka taustainfot Tiibeti ajaloo kohta, kuid reisijuhi kirjutamine ei olegi olnud autori eesmärk. Ta tõi võimalikult vähe sisse ka isiklikku elu, pidades lugeja jaoks arvatavasti huvitavamaks üldist elu Tiibetis, töötingimusi, kohalike inglise keelt jmt. Näiteks elas suurem osa hotelli töötajatest hotellis ning kui talveperioodil oli hotelli täituvus alla 20%, siis lülitati terves majas (sh tubades, kus viibisid need vähesed turistid ja elasid töötajad ning töö- ja toitlustusruumides) küte välja. Talvises Tiibetis oli temperatuur tihti nulli ringis... Hotelli pesumajal olid küll kõige kaasaegsemad pesumasinad kogu Tiibetis, kuid kasutatava pesupulbri tõttu muutusid täiesti korralikud riideesemed äratundmatust materjalist halliks räbalaks. Lhasa trükikoda reklaamis ennast kui moodsaid Läänest imporditud trükimasinaid omav ettevõte, kuid jättis mainimata, et humanitaarabina saadud moodne sisseseade seisis seina ääres presendi all ning trükitöid teostati endiselt vanamoodsal moel.
Ma ei saa alati aru tõlkija eesmärkidest kui tõlgitakse ära kohanimed. Restorani nimi "Raske Jaki kohvik" tundus mulle kummaline seni, kuni jõudsin lauseni, mis viitas selle sarnasusele tuntud restoraniketiga. Siis meenusid ka Nepalis müüdud T-särgid "Hard Yak Cafe" kirjade ja logodega :)))
Aga raamat on väga-väga naljakas ja astub selles osas tihedalt "Are you experienced" kandadele.
Läbi huumoriprisma on Le Sueur kirjutanud oma elust turundusjuhina Lhasa Holiday Innis, hotellis, mille juhtimisest on tõenäoliselt inspiratsiooni saanud Fawlty Towersi loojad. Põgusalt on ka taustainfot Tiibeti ajaloo kohta, kuid reisijuhi kirjutamine ei olegi olnud autori eesmärk. Ta tõi võimalikult vähe sisse ka isiklikku elu, pidades lugeja jaoks arvatavasti huvitavamaks üldist elu Tiibetis, töötingimusi, kohalike inglise keelt jmt. Näiteks elas suurem osa hotelli töötajatest hotellis ning kui talveperioodil oli hotelli täituvus alla 20%, siis lülitati terves majas (sh tubades, kus viibisid need vähesed turistid ja elasid töötajad ning töö- ja toitlustusruumides) küte välja. Talvises Tiibetis oli temperatuur tihti nulli ringis... Hotelli pesumajal olid küll kõige kaasaegsemad pesumasinad kogu Tiibetis, kuid kasutatava pesupulbri tõttu muutusid täiesti korralikud riideesemed äratundmatust materjalist halliks räbalaks. Lhasa trükikoda reklaamis ennast kui moodsaid Läänest imporditud trükimasinaid omav ettevõte, kuid jättis mainimata, et humanitaarabina saadud moodne sisseseade seisis seina ääres presendi all ning trükitöid teostati endiselt vanamoodsal moel.
Ma ei saa alati aru tõlkija eesmärkidest kui tõlgitakse ära kohanimed. Restorani nimi "Raske Jaki kohvik" tundus mulle kummaline seni, kuni jõudsin lauseni, mis viitas selle sarnasusele tuntud restoraniketiga. Siis meenusid ka Nepalis müüdud T-särgid "Hard Yak Cafe" kirjade ja logodega :)))
Aga raamat on väga-väga naljakas ja astub selles osas tihedalt "Are you experienced" kandadele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar