teisipäev, 26. august 2008

Kakskomaviis filmi ja raamat

Pühapäevase vihmase ilmaga sai ära vaadatud "Elu raudteel", "Love me tender" ja pool "Oliver Twisti".

"Elu raudteel" oli umbestäpselt nii liigutav nagu plaadiümbris lubas. Viimasel ajal hakkab aga ka "sisuga" Hollywoodi filmide puhul silma, et seal toimub kõik kuidagi väga kergelt (lahenduste leidmine, probleemidest ülesaamine, erimeelsuste lahendamine). Orvuks jäänud poiss kolib nagu muuseas vedurijuhi, kes ta enesetapjast emale otsa sõitis ja tolle naise juurde, lastekaitse näeb küll, et poiss on keelatud kohas, aga ei võta midagi ette, sest vedurijuht, tema naine ja laps on pealtnäha õnnelikud, politsei ei leia kadunud poissi, kuigi poissi ei varjata ega hoita nelja seina vahel kinni, peale ühte etteheidet kummaltki poolt (poiss ja vedurijuht) algab teineteisemõistmine...
Selgus, et "Love me tenderit" olen ma siiski juba näinud. Kodusõjateemaline film, millesarnaseid on mitmeid. Ju ma seetõttu ei mäletanudki, et nähtud asi :) Oliver Twist jäi pooleli. Aga mulle ei meeldi tegelikult selliseid asju vaadata, kus kellelegi pidevalt ülekohut tehakse.

"Hea aasta" ja "Hea aasta" nagu ka "Toscana päikese all" ja "Toscana päikese all". Mõlemad filmid on raamatuga võrreldes ühest küljest tehtud tavalisele kinokülastajale võimalikult kergelt jälgitavaks (kui teda tõsiste teemade ja süvenemist nõudvate filmidega koormata, siis äkki ei tulegi enam kinno?), teisest küljest on tehtud mõnusa valguse ja suurepäraste maastikega visuaalselt ja gastronoomiliselt väga nauditavad filmid. Raamatutega suurt midagi ühist ei ole peale läbivate teemade: Vahemeremaad, suurepärane toit ja veel parem vein :) Mõlemal juhul vaatasin filmi enne ja lugesin raamatut hiljem. Filmid meeldisid rohkem. Visuaalne külg oli lihtsalt niivõrd hea.

Kommentaare ei ole: